Su ostukorv on hetkel tühi!
Kunsti- ja kultuurinädalate traditsioon sai alguse 1987. aastal, mil kooli direktor Arvo Tamsar ning noor kunstiõpetaja Tiina Meeri panid pead kokku, et mõelda välja viis, kuidas kooli kunstialast mainet ja aktiivsust tõsta. Sündis idee korraldada koolis kunstinädal, hiljem lisandus nimetusse ka kultuuri aspekt.
Algusaastatel koolis üritusi ei toimunud ning maja ära ei kaunistatud. Kunstinädal erines tavalisest koolinädalast selle poolest, et hommikuti külastasid kooli kunstnikud, kes tutvustasid enda loomingut ning pärast tunde oli võimalik registreerimise alusel külastada kunstiateljeesid. Ainsaks dekoratsiooniks oli fuajees paiknev Hiina kalendri sodiaagimärk, mille küljes rippus nädala tegevuste informatsioon ja registreerimisleht ateljeekülastusteks.
Esialgu olid kunstinädala teemadeks erinevad ajastud, kuid alates XII Kunstinädalast riigid. Põhjuseks oli see, et ajastud ammendasid ennast ning nende kohaselt oli end keeruline kostümeerida. Varasematel aastatel oli kunstinädalate ettevalmistus olematu. Oli välja kujunenud traditsioon teha üksainus pilt lavasügavikku. Brasiilia kunsti- ja kultuurinädalal 2009. aastal otsustati sinna teha hoopis penoplastist Rio de Janeiros asuva Jeesuse kuju koopia, seega pilt tuli riputada mujale. See näiliselt väike muutus oli eelkäijaks nüüdsetele suurtele piltidele ja seinamaalidele, mis kunsti- ja kultuurinädalal kogu koolimaja katavad. Esimesed seinamaalid tehti Ameerika Ühendriikide kunstinädalal 2018. aastal.
Tänapäevane ettevalmistusperiood, mis algab 11C klassil juba õppeaasta alguses ning hõlmab koolis veedetud detsembri nädalavahetusi ja jõuluvaheaega, nõuab pühendumust, kuid see toob kogu koolile ainulaadse ja meeldejääva kogemuse. Aastate jooksul on kujunenud välja mitmed traditsioonilised üritused, mis on vaieldmatult osa igast kunsti- ja kultuurinädalast. Paar nädalat enne tegelikku kunstinädalat toimub aatriumis flashmob ehk lühike etteaste tervele kooliperele, mis koosneb kuulsatest lauludest, tantsudest, riigi traditsioonidest ja ajaloolistest sündmustest, mis seotakse omavahel kokku sissejuhatuseks tulevale kunsti- ja kultuurinädalale. See traditsioon sai alguse XXXI Inglismaa kunstinädalast 2017. aastal.
Kunsti- ja kultuurinädala esimesel päeval toimub alati avamistseremoonia, kus esitatakse riigi hümni, tantsitakse kultuurile omast tantsu ning üldjuhul peab kõne riigi esindaja. Avaaktusele võib järgneda avaloeng riigi kunstist, kultuurist ja kommetest. Iga- aastaselt toimub kunstinädalal ka moedemonstratsioon, milles antakse ülevaade riigi kuulsustest, kultuurilistest elementidest või traditsioonidest. Koolimaja aatriumis pannakse püsti väike kohvik, kus pakutakse head-paremat riigi traditsioonilisest menüüst. Kunsti- ja kultuurinädala osa on pikka aega olnud ka joonistusvõistlus, mis toimub tavaliselt kunstinädala neljapäeva hommikul. Minevikus pandi rohkem rõhku pedagoogiliste karikatuuride joonistamisele, nüüd aga valitakse teema ja joonistusstiil vastavalt riigile.
Üheks olulisemaks traditsiooniks on kujunenud kolm etendust: Kahrut Elleri “Elavad pildid riigi ajaloost”, Tiina Meeri lastemuinasjutt ning klassi enda poolt kokku pandud lavastus. “Elavad pildid riigi ajaloost” kujutab endast ajalooliselt korrektset näidendit, mis tutvustab kooliperele riigi ajalugu. Kuigi tekst on alati faktiliselt õige, siis osatäitjate liikumine ja näitlemine on pooleldi improviseeritud ja areneb loomulikult iga etendusega. Elavad pildid said alguse 1996. aasta indiaanlaste kunstinädalal. Lastenäidend on Tiina Meeri juhtimisel valminud lavastus, mis põhineb ühel või rohkemal riigile omasel muinasjutul. Lasteetendused said alguse XXX Jaapani kunstinädalal 2016. aastal. Nendeks on olnud näiteks “Uinuv prints ja kolm apelsini” (Hispaania), “Heraklese vägiteod” (Kreeka) ja “Hansuke ja Greteke” (Saksamaa). Korraldava klassi poolt ettevalmistatud lavastust saab näha kunsti- ja kultuurinädala viimase päeva, reede õhtul, mil toimub stiilipidu. Stiilipeo formaat on aastate lõikes kohati erinenud, kuid kindel on see, et osalejate seljas võib näha riigile omaseid kostüüme ning vaadata saab lavastust. Korraldavate klasside esituses on saanud näha näiteks muusikali “Aida” (Egiptus), tragöödiat “Kuningas Oidipus” (Kreeka) ja lavastust “Väike Nõid” (Saksamaa). Stiilipeo lõpus tänatakse kunsti- ja kultuurinädala korraldajaid ja vabatahtlikke ning antakse kunstinädala lipp järgmise aasta korraldajatele, 10C klassile. Need traditsioonid moodustavad suure osa kunsti- ja kultuurinädalast, kuid lisaks neile toimub iga aasta ka palju uut ja põnevat.
